Kolm nalja

Täna hommikul mängisin proovis kõige lihtsamat bassikäiku ja Ivo ütles, et ma olen kõige tuimem bassimees. Siis tuli Kristiina, kellega me hommikuti tantsime, ja soovitas bändimeestel rohkem rokkida. Kui uuesti läbi tegime, vehkisin basskitarriga nii elavalt, et Ivo vaatas mulle elektrikitra mängides otsa ja küsis: "Mida sa teed?"

Täna õhtul pärast proovi läksime Ivo ja Otiga Solarise toidupoodi. Ostsin sealt mandariine, röstitud mandleid ja naljakomme: hambad roosade igemetega. Siis ootasin Otti ja Ivot ja mugistasin vahepeal omaette naerda, sest tahtsin juba nalja teha. Siis läks Ott kassajärjekorda ja põrnitses mind oma kapuutsi hämarusest väga tõsiselt, 'saatuslikult'. See ajas mind mitu korda naerma, ta ka ei suutnud kaua tõsiseks jääda. Siis jätsime Ivo poodi, sest ta hakkas meile seal kaugel riiulite vahel mingit nalja tegema, kadus aeglaselt riiulite taha jne, nii et jätsime ta sinna. Siis panin salaja kummihambad suhu ja pöördusin Oti poole. Ta proovis ka. Naljakas oli.

Täna varahommikul käisin Nõmmel nahaarsti juures, kes külmutas -140 °C lämmastikuga väikse varba pealt soolatüüka ära. Panin rusika suhu ja vaatasin teist arsti teisel pool lauda, kes muigas. Siis lonkasin terve päeva. Arst oli hoiatanud, et ilmselt tekib vill. Nüüd õhtul koju jõudes võtsin soki jalast ja nägin seda tekkinud villi. Mu õde ütles, et see on nagu teine varvas ja ema käskis soki tagasi jalga panna, sest ta väitis, et mu vill haiseb (ei haisenud). Nad mõlemad tahtsid oksele hakata. See tegi mulle nalja. Bartsimpsonlikul moel. Väga tore on teha midagi, mille peale ema ja õde tahavad oksele minna. Tundsin ennast nagu kodus.
.