✿

Viimastel päevadel olen olnud kirjeldamatus olekus, eriti hilisõhtuti, kui pinnale kerkivad näod ja tunded, mis on küll muutunud ja moondunud, aga sõnad nende suus on nii tuttavad. Päevasel ajal olen loid ja rahulolematu. Vahepeal katsun midagi endast anda, pärast mõtlen: mis loid poole persega üritus see oli? Siis tuleb õhtu ja tee peal on midagi ilusat. Lumes sumbates pole mõtteid. Aeg kihutab musta auku kohutava kiirusega, nagu päevad vilgataksid mööda. Suur osa elurõõmust sõltub sellest, mis häälega äratuskell on.
.