Kui me täna öösel K. ja õe autos kõikide mu asjadega Tallinna poole sõitsime, mõtlesin, kuidas taevast kirjeldada. Sest taevas oli ilus ja automakis mängis Massive Attacki '100th Window' ja teadsin, et tahan sellest blogida. Mõtlesin siis välja:
Kui me täna öösel K. ja õe autos kõikide mu asjadega Tallinna poole sõitsime, oli taevas hõõguvate süte kohal hoitava metallist lusika värvi. Kuu, mis teisel pool autot tumesinisest taevaseinast poole kehaga sisse lõikas oli suur ja oranž nagu planeet.
.
Saturday, July 3, 2010
Thursday, July 1, 2010
Üks suvepäev sai otsa
Täna lõpetasin oma romaani neljanda käsikirja.
Täna istusin ratta selga, millega polnud vahepeal vist 8 aastat sõitnud. Sain selle vist 2001. aastal sünnipäevaks. Aga siis läksid meie teed lahku, kuni kohtusime täna jälle.
Õde ütles, et rannast jookseb nüüd Rocca al Mareni välja uhke uus promenaad.
Käisin siis ja proovisin seda uut teed. Ma ei oska seletada, kui hea meel mul selle uue tee pärast on. Sest mul on oma mereäärse kodukandi ja kaugemal kaldal sillerdava ning metsa mattuva Rocca al Marega oma suhe.
Sõitsingi siis ja kuulasin Fleet Foxest.
Tee oli uhke ja lookles kaunilt, muutudes vahepeal laudteeks, mis jooksis üle oja ning ebatasase metsaäärse maa.
Rocca al Mare alguses olid juba sellised uued kandilised hiiglaslike akendega kortermajad, mille elanikele avaneb vist tapvalt ilus vaade. Kui ma saaks sellises majas elada. Suure klaasist seinaga toas, kust paistab meri ja toas on vaikne. Päike loojub vette. Aega pole olemas.
Mulle meeldib Rocca al Mare, sest mul tekib seal teine ajataju, otsekui aega polekski olemas. See on natuke sünge tunne ka. Ja inimesed on seal vist kõik rikkad, majad hästi uued ja samuti sellised ilma ajata majad. Süngus, mis on tuttav "Melrose Place'i", "The Hillsi" miljöödest ja Bret Easton Ellise raamatutest. Mingi lõhnatu ajatus, siledad südametud uued elumajad ja tume neelav mets. Mändide lõhn.
Sõitsin päris Rocca al Mare taha otsa välja ning tulin siis veidi enne südaööd tagasi, kuulates Deftonesi "Diamond Eyesi". Tänavalaternad alles hakkasid süttima. Metsaäärsele teele on pandud uued LED-valgustid, mida nüüd aasta jooksul testitakse. Oleksin tahtnud neid ka põlemas näha. Küll siis millalgi näen.
Vanaema oli kodus praadinud mune ja peekonit. Röstisin saia kõrvale ja jõin õunamahla. Tegin teed. Oih, mu tee jahtub ju ära, tuleb lõpetada.
.
Täna istusin ratta selga, millega polnud vahepeal vist 8 aastat sõitnud. Sain selle vist 2001. aastal sünnipäevaks. Aga siis läksid meie teed lahku, kuni kohtusime täna jälle.
Õde ütles, et rannast jookseb nüüd Rocca al Mareni välja uhke uus promenaad.
Käisin siis ja proovisin seda uut teed. Ma ei oska seletada, kui hea meel mul selle uue tee pärast on. Sest mul on oma mereäärse kodukandi ja kaugemal kaldal sillerdava ning metsa mattuva Rocca al Marega oma suhe.
Sõitsingi siis ja kuulasin Fleet Foxest.
Tee oli uhke ja lookles kaunilt, muutudes vahepeal laudteeks, mis jooksis üle oja ning ebatasase metsaäärse maa.
Rocca al Mare alguses olid juba sellised uued kandilised hiiglaslike akendega kortermajad, mille elanikele avaneb vist tapvalt ilus vaade. Kui ma saaks sellises majas elada. Suure klaasist seinaga toas, kust paistab meri ja toas on vaikne. Päike loojub vette. Aega pole olemas.
Mulle meeldib Rocca al Mare, sest mul tekib seal teine ajataju, otsekui aega polekski olemas. See on natuke sünge tunne ka. Ja inimesed on seal vist kõik rikkad, majad hästi uued ja samuti sellised ilma ajata majad. Süngus, mis on tuttav "Melrose Place'i", "The Hillsi" miljöödest ja Bret Easton Ellise raamatutest. Mingi lõhnatu ajatus, siledad südametud uued elumajad ja tume neelav mets. Mändide lõhn.
Sõitsin päris Rocca al Mare taha otsa välja ning tulin siis veidi enne südaööd tagasi, kuulates Deftonesi "Diamond Eyesi". Tänavalaternad alles hakkasid süttima. Metsaäärsele teele on pandud uued LED-valgustid, mida nüüd aasta jooksul testitakse. Oleksin tahtnud neid ka põlemas näha. Küll siis millalgi näen.
Vanaema oli kodus praadinud mune ja peekonit. Röstisin saia kõrvale ja jõin õunamahla. Tegin teed. Oih, mu tee jahtub ju ära, tuleb lõpetada.
.
Subscribe to:
Posts (Atom)