010110

Päike põleb metsa kohal losangelesliku kumaga, lumehelbed langevad ja tantsivad siis kergusega üles. Kajakad lendavad kahe kõrge punase maja vahel, millest ühe taha liigub ka päike. Enne maja taha kadumist ujutab päikese võikollane silm õuepealse puu raagus võra oma valguses õblukeseks.
Nüüd on päike maja taga, ajab taeva roosatama; taevas on ka sinist. Sellist ujedat sinist, mida oleks nagu katte taga hoitud. Nagu sina ei teaks, kas on päris valmis ennast näitama.
Tõmbasin ruloo üles. Õuepealne lumi on paks ja pehme, seda joonivad paar lumest täituvat teerada, üksikud jäljed. Punase maja tagant heidab päike lumevaibale mõned vaevuaimatavad valguse vihud. Teise punase maja päiksepoolsed aknad läigivad, nagu peeglid või foolium. Seda võibki kirjeldama jääda.
.