Täna tõstsin terve päev oma tuba ümber. Nüüd annab õe ja õe peika pandud tapeet isegi ilmet ja ruumi on rohkem. Varem oli tuba nii kole, et tahtsin kohe kõik ümber paigutada, aga ei suutnud seda teha: toa kitsikus ja vale feng shui imesid kohemaid jaksu ära. Nii ma siis vindusin.
Imelik on nüüd see, et arvuti on pärast ~10 aastat teises seinas. See tähendab, et vaatan nüüd aknast välja teisest nurgast, teises suunas.
Kuna õe ja õe peika pandud tapeet on jaapanipärane, püüdsin diivanil lesides "Dexterit" vaadates kujutleda, et olen üksi (määramata ajaks) Jaapanis ja et see pole minu päristuba, et olen Tallinnast väga kaugel ning püüan veeta siis kodulikku õhtut, vaadates "Dexterit". Ei õnnestunud.
Mõtlesin täna jälle metsa minna, aga ei läinud. Mulle meeldib mõte, et võin sinna iga kell minna. Võin näiteks keset pilkast ööd ärgata üles, panna jope selga ja minna metsa.
.
Friday, December 25, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
...lugedes sinu tabeedist,tuli meelde paar jaapani multifilmi,mida nagin hiljuti.molemad viivad kuhugi ara,nagu enamasti enamus vist neist?ja siis on neil need suvehaaled,tumedad ood,uksildased hetked,koosolemised,mis kaovad kuhugi jalle ara.ja kevad kaob lume sisse ja sugis on suve sees.
ReplyDeletening sina tahad minna metsa jalutama oosel,kujutan seda vagagi hetke..loodan,et muusika on vastavalt julge (:
tanane tee on piparmundi.
Olen igatsenud seda, et kirjutan midagi ja sina leiad selle järsku üles ja kirjutad sellele oma mustri veel alla.
ReplyDeleteLähen teen selle õnne peale teed.