Monday, December 7, 2009

Air

Airi kontserdi eel polnud mul mingit ootust. Ka täna mõned tunnid enne kontserti olin Krahlis ega teadnud, kas lähen.

Mäletan, et kuulsin Airist esimest korda umbes 8. klassis inglise keele tunni eelses vahetunnis kooli nurgapealse klassi aknalaual istudes, sest Tõnis ja Jüri rääkisid neist parasjagu ja ma küsisin seepeale, mis muusikat Air teeb. Nad ei osanud vastata, pakkusid, et jazz võib-olla, siis mõtlesid veel ja ütlesid, et Air on Air. Tõnis ja Jüri olid meie klassi parima muusikamaitsega poisid, mul tuli Airi nimi kõrva taha panna.

Natuke aega hiljem oli klassiekskursioon ja mul oli "Moon Safari" CD kaasa kõrvetatud. Kuulasin seda telgis koos klassiõega, kellesse armunud olin. Mul oli seal üks lemmiklugu, temal teine. Kodus voodis kuulasin ikka seda lugu, mis mulle meeldis ja seostasin seda lugu selle tüdrukuga.

Ma mäletan, et kui Airi eelmine album "Pocket Symphony" välja tuli, läksin nende kodukale ja seal oli taustaks väga modernne foto ilusast rahulikust siledast puitaknalauast, mis pigem nägi välja nagu pikk kapplaud, selle peal oli peen maitsekas kodutehnika, akna taga oli fookusest väljas linn tornmajadega. See mõjus niimoodi, et tundsin end seest puhtamana ja mõtlesin: Ma tahan nii elada.

See pilt seostub muidugi filmiga "Lost in Translation", sest seal ju 'ainult aknalaual konutataksegi', kõrghoonetega linn valge taeva all fookusest väljas ja plinkimas.

"Pocket Symphony" lugu "Mer du Japon" paneb mind kujutlema anime stiilis joonistatud mikrobussi, mis diagonaalis ekraani lõikaval öisel maanteel justkui paigal seistes edasi vurab, valged sakid üle kapoti ja katuse liuglemas.

Ma ei mõtle Airi kuulates selle peale üldse, kuidas need kaks meest musitseerivad. See muusika justkui on iseenesest ja need mehed justkui on niisama. (Ja on väga stiilsed prantslased - see pole niisama.) Naljatasime Jaaguga, et äkki nad tulevad lavale, avavad kaks läpakat ja panevad playlisti mängima. Tulevad ise ka lavalt alla kuulama.

Ma olen Airi kuulates vahel tundnud, nagu see oleks parim muusika. Omaette [...] täiesti. Air on Air.
Pärast kontserti ütlesin telefonis emale, et käisin Airi kontserdil, ema küsis: "Kes see Airi on?"
.

No comments:

Post a Comment