Kriitikameele lahustumine

sometimes when a book reaches a certain level of being, to me, 'good,' then its flaws (or what i feel might be viewed as flaws by other people) become, to me, idiosyncracies and its obscurities become things that i want to look up and learn more about (rather than things i want the author to explain and make me feel like the author is being inconsiderate by having 'inside joke' type things or else 'showing off' their knowledge), and its irresolutions become moments of humbleness, humility, and sincerity on the part of the author and the book becomes un-criqitueable

Tao Lin
http://heheheheheheheeheheheehehe.com/2005/06/task-of-this-translator.html

Olen ka seda tundnud, mulle ka v2ga meeldib, kui see juhtub. Mu kursa6de avaldas kord kooli mikrobussis oma arusaamatust romaanide kompositsiooni suhtes, et "kuidas eristada ebavajalikke s6nu ja lauseid, keegi ei saaks ju aru kui yhest romaanist paar lauset 2ra j2tta." Ma
ei tea, ma vist p6hjendasin seda tajuga, no et k6ik k2ib taju pealt.

Parimat sorti romaani lugedes lahustub kriitikameel nii t2ielikult ja laused muutuvad nii enesekyllasteks ja iseeneslikeks, et iga l6ik sisaldab endas kogu romaani, romaani pikkus ei loe enam, k6ik on kogu aeg k2es. See on mingit sorti oleviku tekkimine. Mingi pehme l6pmatus.
Nii juhtus mul Kurt Vonneguti "Galápagosega", Bret Easton Ellise "Glamoramaga". G-t2hega raamatud. Tabasid mu G-punkti.

Yks Tao Lini s6ber ja kirjanik Noah Cicero ytles oma blogis http://noah-cicero.blogspot.com/, et tema arvates ei saa paljulugenud inimene Vonneguti armastada. Tundsin end sellep2rast halvasti. Ma pole paljulugenud inimene ka.

Ma tunnen ennast alati u. kolm p2eva halvasti, kui keegi Salingeri kohta sitasti ytleb. Seda tuleb ette. (Cicerole ei meeldi ka Salinger, v2hemalt "Catcher" mitte.)

Mulle see Cicero vist meeldib. Kirjutab romaane ning paneb neid tervenisti oma pretensioonitu kujundusega blogisse yles.

Ainus raamat, mis on minus katarsist tekitanud, on Anton Nigovi "Harjutused". Seal l6pupoole juhtus midagi raskestiseletatavat. Kirjeldasin seda oma p2evikus, hiljem yle lugedes ei saanud enam t2pselt aru. Saan seda tagantj2rele kirjeldada ainult nii, et "aeg tuli liigestest lahti", ma v2ljusin hetkeks ajast, olin v2ljaspool seda. See oli v-o transtsendentaalne kogemus.

Mu "Harjutused" on kadunud. Pean uue ostma.

.